Jagatud teekonnad: faktid ja lood rändest 21. sajandil

Oled jõudnud sotsiaalkampaania „Jagatud teekonnad” veebikoju. See on sissejuhatus kolmeaastasesse teavitusprojekti „Jagatud teekonnad – faktid ja lood rändest 21. sajandil“, mille eesmärk on toetada avatumat, kaasavamat ja rahulikumat suhtumist rändesse ja rändajatesse. Projekt viiakse ellu kaheksas Euroopa riigis ning projekti juhtpartneriks on suurim arengukoostöö, humanitaarabi ja maailmaharidusega tegelev Eesti organisatsioon MTÜ Mondo.

Ränne ei ole ei hea ega halb, see on lihtsalt reaalsus, milles me elame. Meie eesmärk on kutsuda noori üles sel teemal arutlema, teadmisi koguma ning märkama rändega kaasnevaid võimalusi aga ka väljakutseid, mida see meie ühiskonnale esitab. Projekt keskendub kaheksas Euroopa riigis noorte teadlikkuse suurendamisele läbi mitmete tegevuste. Kaasame noori ajakirjanikke, et kujundada tasakaalustatud ja faktidel põhinevat meediasisu ning erinevaid sihtgruppe, kaasa arvatud õpetajaid, kes viivad läbi ülemaailmseid rändeteemalisi haridustegevusi. Projekti lahutamatuks osaks on noorteni jõuda läbi sotsiaalmeedia, mis aitab rände temaatikat noortele avada läbi isiklikuma ja vahetuma viisi ning näha rändajas lihtsalt teist inimest, kellega samastuda.

Esimene sotsiaalmeediakampaania “Jagatud teekonnad” avab viie noore inimese rändelood. Aktiivne noor Youtuber Evert Poom ning sotsiaalmeediaturundaja Kristjaana Mere jagavad oma väljarändamise kogemust ning avavad, miks nad Eestisse naasesid. Eestisse sisserändamise poolest räägivad meile aga kolm erineva taustaga ning eesti keelt kõnelevat noort – profijalgpallur Zakaria Beglarišvili, 12 aastat Eestis elanud ning tehnoloogiaettevõttes Pipedrive töötav Maria Angelina Lasprilla ning Eestis restorani pidav Taist pärit Narong Lasuai.

Miks on migratsioon oluline ja kuidas ta meid mõjutab?

Inimkond sai alguse 200 000 aastat tagasi Aafrikast, mil hakati rändama teistesse maailma paikadesse, mida täna tunneme Euroopa, Aasia, Austraalia ning Ameerikana. Tänapäeval on ümberpaiknemine tänu tehnoloogia kiirele arengule saanud meile igapäevaseks kaaslaseks. Rändame, et avardada silmaringi, õppida tundma erinevaid kultuure, keeli ja inimesi, õppida või töötada, luua pere. Ent inimesed liiguvad kodupaigast eemale ka sõdade, terrorismi, kliima- või looduskatastroofide tõttu. Vastupidiselt levinud arvamusele, liiguvad inimesed enim koduriigi piires ning see ületab neljakordselt riikide vahel rändavate inimeste arvu. Nõnda on see ka Eestis, kus peamiselt liigutakse maalt linna.

Rändamine mõjutab inimesi nii isiklikult kui ühiskondlikult ning leiab kajastust avalikes aruteludes. Rändamine mitmekesistab kultuuri, majandust ning inimeste maailmapilti, andes võimaluse leida üksteises sarnasusi.

PÕNEVAID RÄNDETEEMALISI TEADMISI EESTI KOHTA
Kas teadsid, et ....

2020 aastal elas Eestis 31 980 tähtajalise elamisloaga Euroopa Liidu kodanikku. Lisaks elab Eestis tähtajalise elamisloaga 30 917 väljastpoolt Euroopa Liitu tulnud inimest.

Kas teadsid, et ...

Viimastel aastatel väljastatud elamislubadest suurema osa moodustavad töötamiseks väljastatud elamisload, kuid ka pererändeks ja õppimiseks väljastatud lubade osakaal jääb ligikaudu veerandi juurde.

Kas teadsid, et ...

Pikaajalist, tähtajatut elamisluba saavad taotleda kolmandate riikide kodanikud, kes on Eestis elanud vähemalt viis aastat, omavad sissetulekut ning tervisekindlustust ja oskavad eesti keelt B1 tasemel. 2019. aastal elas Eestis 157 681 pikaajalise elamisloaga inimest.

Kas teadsid, et ...

Kõige rohkem on viimase viie aasta jooksul asunud Eestisse elamisloa alusel elama Ukraina, Venemaa, Valgevene, India ja Ameerika Ühendriikide kodanikke

Kas teadsid, et ...

Üha enam inimesi on muutunud hargmaiseks ehk nad töötavad, õpivad ja elavad  vaheldumisi mitmes eri riigis.

Kas teadsid, et ...

Perioodil 2015 – 2019 ületas eestlastest väljarändajate koguarv 39 261 tagasipöördujate koguarvu 38  822. 2017. aastast ületab Eestisse naasnud inimeste arv väljarännanute arvu.

Kas teadsid, et ...

Enamus inimestest, kes Eestisse sisse rändavad ning tagasi pöörduvad on 15 – 49 aastased.

Kas teadsid, et ...

Eestisse sisserändajad, sealhulgas tagasipöördujad, asuvad ülekaalukalt elama Tallinna- ja pealinna lähiümbrusesse. Populaarsemad maakonnad on ka Tartu, Ida-Viru ja Pärnu maakond.

Kas teadsid, et ...

Eestlased rändavad enim Soome, Suurbritanniasse, Saksamaale, Venemaale ja Rootsi ning rändajateks on pigem mehed kui naised.

Kas teadsid, et ...

Eestisse sisserändajad, sealhulgas tagasipöördujad, asuvad ülekaalukalt elama Tallinna- ja pealinna lähiümbrusesse. Populaarsemad maakonnad on ka Tartu, Ida-Viru ja Pärnu maakond

Kas teadsid, et ...

Rahvusvaheliste rändajate keskmine vanus on 39.

Kas teadsid, et ...

Rahvusvahelistest rändajatest 52% on mehed ning 48% naised.

Kas teadsid, et ...

Vastupidiselt levinud arvamusele, jääb enamus pagulasi ja rändajaid oma naaberriikidesse.

Kas teadsid, et ...

Maailma üldine rändeprotsent on üsna stabiilsena püsinud aastast 1960. Rändajad moodustavad kokku 2.75%–3.25% maailma elanikkonnast.

Kas teadsid, et ...

Peamine väljaränne ei toimu mitte maailma kõige vaesematest riikidest vaid hoopis keskmise sissetulekuga riikidest nagu Mehhiko, Türgi ja Maroko.

Rändelood

Rändelood

Zakaria Beglarišvili
Zakaria Beglarišvili
Evert Poom
Evert Poom
Kristjaana Mere
Kristjaana Mere
Narong Lasuai
Narong Lasuai
Maria Angelina Lasprilla
Maria Angelina Lasprilla
Eelmised lood
Järgmised lood

Partnerid